Legionella bakter veesüsteemis – nähtamatu risk, mida tasub ennetada

Vesi võib kraanist tulles näida täiesti puhas ja selge, kuid selle tegelikku koostist silmaga ei kontrolli. Hoone veesüsteemis võivad teatud tingimuste juures paljuneda mikroorganismid – üks neist on Legionella, bakter, mis võib põhjustada raskekujulist kopsupõletikku ehk leegionäride haigust.

Erilist tähelepanu vajavad suure ja keeruka veesüsteemiga hooned, näiteks hotellid, spaad ja veekeskused, haiglad, hooldekodud, spordi- ja tervisekeskused, korterelamud ning teised hooned, kus on palju veevõtukohti, laiaulatuslik torustik või kus vesi võib pikemaks ajaks seisma jääda (koolid, lasteaiad).

Samas ei ole Legionella risk ainult suurte hoonete probleem. Soodsad tingimused bakterite paljunemiseks võivad tekkida ka kodustes veesüsteemides, eriti siis, kui vett ei kasutata pikema aja jooksul – näiteks suveperioodil, kui viibitakse pikalt suvilas või puhkusel ning kodune veetarbimine on väike või puudub sootuks. Sellisel juhul jääb vesi torustikku seisma ning võib soojeneda temperatuurini, mis soodustab mikroorganismide kasvu.

Seetõttu tasub pärast pikemat eemalolekut pöörata tähelepanu ka kodusele veesüsteemile ning lasta enne tavapärase veekasutuse jätkamist torustikus seisnud veel välja voolata.

Kuidas Legionella inimeseni jõuab?

Legionella bakteritest põhjustatud haigust nimetatakse legionelloosiks. Kõige sagedamini seostatakse haigestumist bakteriliigiga Legionella pneumophila.

Nakatumine toimub peamiselt siis, kui inimene hingab sisse bakteriga saastunud vee imepisikesi piisku ehk aerosooli. Aerosooli võivad tekitada näiteks dušid, mullivannid, kraanid, õhuniisutid, jahutussüsteemid ja teised vett pihustavad seadmed.

Seetõttu ei ole Legionella puhul põhiküsimus selles, milline vesi välja näeb või maitseb. Probleem võib olla olemas ka siis, kui vee tavapärastes omadustes midagi ebatavalist märgata ei ole.

Suurem risk raskelt haigestuda on eakatel, suitsetajatel, krooniliste haigustega ja nõrgenenud immuunsusega inimestel. Just seetõttu tuleb Legionella ennetamisele pöörata erilist tähelepanu haiglates, hooldekodudes ja teistes hoonetes, kus viibivad riskirühmadesse kuuluvad inimesed.

Legionellat on leitud ka Eesti hoonete veesüsteemidest

Probleem ei ole Eesti tingimustes võõras. Terviseameti 2023. aastal läbi viidud uuringus* võeti veeproove haiglate, hooldekodude, vanglate ja valitud majutusasutuste veesüsteemidest.

Uuringus ületas Legionella sisaldus 1000 PMÜ/1000 ml 29,7 protsendis haiglatest ja 15,6 protsendis hooldekodudest võetud proovides. Vanglates ületas sama taseme neli proovi kuuest.

Tulemused ei tähenda, et kõikides sellistes hoonetes oleks Legionella probleem, kuid ilmestavad, miks veesüsteemi seisukorra teadlik jälgimine on vajalik.

Seisev soe vesi loob bakterile sobiva keskkonna

Legionella kasvuks on soodsad tingimused eelkõige vees, mille temperatuur jääb ligikaudu 20–50 °C vahele. Eriti oluline riskitegur on aga mitme asjaolu kokkulangemine.

Bakterite paljunemist võivad soodustada seisev vesi ja vähene veevool, harva kasutatavad torulõigud ja veevõtukohad, torustiku sisepindadele tekkinud biokile ning katlakivi, rooste ja sete. Tähelepanu vajavad ka boilerid, kuumaveemahutid, dušiotsikud, kraanisõelad ja muud süsteemi osad, mida regulaarselt ei hooldata.

Näiteks võib probleem tekkida hotellitoas, mida ei ole pikemat aega kasutatud, vähest kasutust leidvas duširuumis või torustiku tupiklõigus, kus värske vesi liigub harva. Sarnane olukord võib tekkida ka pärast perioode, mil terve hoone või osa sellest on olnud väheses kasutuses.

Ainult boileri temperatuuri tõstmisest ei pruugi piisata

Üks olulisemaid Legionella kasvu piiravaid tegureid on vee temperatuur. Soovituslikult peaks boilerist väljuva kuuma vee temperatuur olema vähemalt 60 °C ning külm vesi püsima alla 25 °C, võimaluse korral alla 20 °C.

Kõrgemate temperatuuride puhul tuleb arvestada põletusohuga ning lahendada veesüsteem selliselt, et kasutajani jõudev vesi oleks ohutu.

Temperatuur üksi ei lahenda siiski kõiki probleeme. Kui torustiku sisepindadele on tekkinud biokile või süsteemi kogunenud setet ja katlakivi, võivad mikroorganismid olla välismõjude eest paremini kaitstud.

Seetõttu tähendab Legionella ennetamine terviklikku lähenemist: veesüsteemi regulaarset hooldust, õigeid temperatuure, piisavat veeringlust, vähekasutatavate veevõtukohtade läbivoolutamist ning vajaduse korral süsteemi professionaalset puhastamist ja desinfitseerimist.

UV-desinfitseerimine – kemikaalivaba võimalus

Üks võimalusi mikroorganismide ohjamiseks on ultraviolettkiirgusel põhinev ehk UV-desinfitseerimine.

UV-seadmes juhitakse vesi läbi kambri, milles UV-kiirgus mikroorganisme desaktiveerib, kahjustades nende geneetilist materjali ja takistades paljunemist. Meetodi oluline eelis on see, et vee desinfitseerimiseks ei ole vaja lisada kemikaale ning õigesti dimensioneeritud ja hooldatud süsteem ei muuda vee maitset ega lõhna.

UV-seade võib sobida hästi näiteks siseneva vee desinfitseerimiseks või konkreetses veesüsteemi osas mikrobioloogilise riski vähendamiseks. Sellisel lahendusel on aga oluline piirang: desinfitseeriv toime toimub seadme läbimise hetkel.

UV-kiirgus ei jää vette edasi toimima ning seetõttu ei kaitse see UV-seadmest kaugemale jäävat torustikku uue mikrobioloogilise kasvu eest. Samuti ei eemalda UV-seade juba torustiku sisepinnale tekkinud biokilet.

Seetõttu sõltub UV-desinfitseerimise sobivus konkreetsest veesüsteemist, selle ehitusest, vee kvaliteedist ja probleemist, mida soovitakse lahendada. Seadme tõhususe seisukohalt on oluline regulaarne hooldus ning piisav UV-kiirguse läbivus vees.

Kui probleem puudutab tervet torustikku

Keerukamate veesüsteemide puhul võib olla vaja lahendust, mille desinfitseeriv toime ulatub ka torustikku.

Üks võimalik meetod on kloordioksiidiga desinfitseerimine. Kloordioksiidi kasutatakse mikroorganismide kontrollimiseks ning õigesti kavandatud süsteemis võimaldab see säilitada desinfitseeriva toime ka veevõrgus. Kui tähelepanu vajab mitte ainult sisenev vesi, vaid kogu hoonesisene veesüsteem, võib see olla sobiv lahendus.

Kloordioksiidi kasutatakse ka biokilega seotud probleemide ohjamisel, mistõttu erineb selle kasutusloogika näiteks UV-desinfitseerimisest.

Miridoni pakutav Grundfos Oxiperm Pro toodab kloordioksiidi kohapeal ning doseerib seda kontrollitult veesüsteemi. Seadme sobivus, doseerimine ja tööparameetrid tuleb alati määrata konkreetse hoone veesüsteemi, vee kvaliteedi ja kehtivate nõuete põhjal.

Ühte lahendust kõikidele hoonetele ei ole

Legionella riski vähendamisel ei ole olemas ühte seadet või meetodit, mis sobiks automaatselt igasse veesüsteemi. Mõnes süsteemis võib piisata vee temperatuuride ja ringluse korrigeerimisest, seisva vee vältimisest ning regulaarsest hooldusest. Teises võib olla põhjendatud UV-desinfitseerimine. 

Suuremas või keerukamas torustikus võib aga vajalikuks osutuda hoopis desinfitseeriva aine kontrollitud doseerimine ja kogu süsteemi hõlmav lahendus. Kõige olulisem on selgitada välja, miks on bakteritele veesüsteemis sobivad tingimused tekkinud ning kõrvaldada võimaluse korral probleemi põhjus.

Miridon aitab leida sobiva lahenduse

Miridonil on pikaajaline kogemus ning teadmised veepuhastuse ja veesüsteemide lahenduste väljatöötamisel. Vajaduse korral aitavad spetsialistid hinnata olemasolevat veesüsteemi ning valida selle ehitust, kasutusotstarvet ja vee kvaliteeti arvestava desinfitseerimislahenduse.

Puhas vesi ei tähenda ainult seda, mida silmaga näeme. Hästi projekteeritud, õigesti kasutatud ja regulaarselt hooldatud veesüsteem aitab ennetada probleeme, mis võivad muidu jääda märkamatuks.

Kas Sinu hoone veesüsteem vajab kontrollimist või tõhusamat kaitset? Võta meiega ühendust – aitame olukorda hinnata ja leiame sobiva lahenduse.

miridon@miridon.ee
+372 506 6775

–

*Terviseamet, „Legionella esinemine Eesti joogivees“, 2024 (uuring läbi viidud 2023).
https://terviseamet.ee/uudised/terviseameti-uuring-milline-olukord-legionellaga-eesti-hoonesisestes-veevarkides