Kevadine kaevukontroll võib säästa tervisehädadest

Kui linnades elavad inimesed ei pea oma joogivee kvaliteedi pärast üldjuhul muretsema, sest veevärk tagab selle ohutuse, siis maapiirkondades on olukord teine. Tuhandetes Eesti kodudes on joogivesi pärit salv- või puurkaevust, mille veekvaliteet sõltub paljuski kaevu hooldusest ning ümbritsevatest oludest.

Eriti kriitiline aeg kaevuvee kvaliteedi mõttes on kevad. Talve jooksul kogunenud lumi ja jää hakkavad sulama, mistõttu põhjavee tase tõuseb ning lumesulamisvesi seguneb pinnasekihtidega – suureneb risk, et kaevuvette jõuab reostus. Kui kaev asub põllumajandust või vanu reoveesüsteeme kasutavas piirkonnas, võib kevadine sulavesi kaasa tuua nii keemilist (nt nitraadid, nitritid) kui ka mikrobioloogilist reostust (nt coli-laadsed, enterokokid), mis muudavad vee joomise tervisele ohtlikuks.

Just seetõttu soovitavad Miridoni spetsialistid kontrollida kaevuvett vähemalt kord aastas, ideaalis kevadel. Regulaarne veeanalüüs ei ole ainult ettevaatusabinõu – see on investeering tervisesse ja kindlustundesse, et vesi, mida igapäevaselt joome ja toidu valmistamiseks kasutame, on ohutu.

Kas vesi, mis näib selge, on alati puhas?

Tihti eeldatakse, et kui kaevuvesi on läbipaistev, lõhnatu ja maitseb tavapäraselt, siis on see ka ohutu juua. Paraku võib see olla petlik. Vees võib leiduda mikroorganisme (bakterid, viirused), keemilisi ühendeid, mis ei ole palja silmaga nähtavad, kuid võivad pikaajalisel tarbimisel põhjustada terviseprobleeme.

Salvkaevud on saastumisele eriti vastuvõtlikud, sest sinna jõuab vesi maapinna ülemistest kihtidest. Kuid ka puurkaevud pole kaitstud – põhjavee keemiline koostis võib ajas muutuda ning rauda, mangaani või ohtlikke ühendeid võib esineda vees lubatust suuremas koguses.

Eluline näide: perel tekkis kõhuhäda, süüdlaseks osutus kaevuvesi

Möödunud aasta kevadel märkas Kesk-Eestis elav perekond Savi, et pereliikmed kannatavad korduvalt seedehäirete ja kõhuvalude käes. Esialgu kahtlustati viirushaigust, kuid probleem ei kadunud ka nädalate jooksul. Alles pärast veeanalüüsi tegemist selgus, et nende salvkaevus oli bakteriaalne reostus, mis pärines ilmselt kevadiste sulavete tõttu pinnasesse imbunud saastunud veest.

Pärast probleemi tuvastamist puhastati kaev, tehti vajalik desinfitseerimine ning kordusanalüüs, mille tulemus vastas peale hooldustööde tegemist joogivee kvaliteedinõuetele. Sellest hetkest alates kontrollib perekond Savi oma kaevuvee kvaliteeti regulaarselt, vähemalt kord aastas.

“Enne tundus, et mis see analüüsimine meile ikka annab – vesi ju näeb selge ja puhas välja. Aga tegelikult ei oska aimatagi, mis selles peidus võib olla,” sõnas pereisa.

Millal kaevuvett kontrollida?

✔️ Igal kevadel, sest suurenenud sademete ja sulamisvee tõttu on risk kõige suurem.
✔️ Kui märkad muutusi vee lõhnas, maitses või värvuses.
✔️ Kui peres esineb korduvaid terviseprobleeme (kõhuvaevused, seede- ja nahaprobleemid).
✔️ Pärast suuremaid veetõrkeid, mullatöid või kaevu puhastustöid.

Regulaarne kevadine kaevukontroll, mida julgutsab tegema ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184*, aitab tagada vastavuse joogivee normidele ning ennetada võimalikke terviseriske.
—
*Directive (EU) 2020/2184 of the European Parliament and of the Council on the quality of water intended for human consumption, OJ L 435, 23.12.2020.

Mida vee analüüsimine näitab?

Kaevuvesi on paljude perede jaoks igapäevane veeallikas, mille puhtus mõjutab otseselt nii tervist kui elukvaliteeti. Veekvaliteedi kontrollimine ei ole lihtsalt ettevaatusabinõu, vaid teadlik samm oma pere heaolu ja ohutuse tagamisel.

Veeanalüüs aitab tuvastada vees sisalduvad:

✔️ Mikroorganismid. Bakterid, mis võivad põhjustada terviseprobleeme.
✔️ Nitraadid, nitritid ja ammoonium. Ühed ohtlikumad ained joogivees, mis võivad põhjustada tõsiseid tervisehäireid.
✔️ Oksüdeeritavus. Võib viidata pinnavee sattumisele kaevu. Muudab vee värvuse kollaseks.
✔️ Raud ja mangaan. Võivad mõjutada torustikke ja veekvaliteeti.
✔️ pH ja vee karedus. Oluline nii tervise kui ka kodumasinate jaoks.

Vajadusel aitavad Miridoni Veelabori kogenud spetsialistid analüüside tulemusi ka tõlgendada – sa ei jää oma veemurega üksi.

Kus ja kuidas veeanalüüsi teha?

Miridoni Veelabor on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ning vastab EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 standardile, mis tagab analüüside täpsuse ja usaldusväärsuse.

✔️ Veeproovi võtmise juhised koos videotega leiad Miridoni koduleheküljelt www.miridon.ee
✔️ Vajadusel tuleb appi meie atesteeritud veeproovivõtja, kes teeb kogu töö sinu eest.
✔️ Proove saab tuua Miridoni Veelaborisse Tartus.
✔️ Mikrobioloogia määramiseks on vajalik steriilse taara olemasolu. Pudelitele on võimalik järele tulla meie esindusse või saame saata need kliendi soovil ka pakiautomaati.

Testi vett ja saa turvatunne!

Miridon OÜ

Kevadine kaevukontroll võib säästa tervisehädadest

Võta meiega ühendust!