Eesti põhjavee üks levinumaid probleeme on suur raua- ja mangaanisisaldus. Eriti on kimpus sellega Lõuna-Eesti elanikud, sest joogiveeks kasutatakse looduslikult suure rauasisaldusega Devoni liivakivi kihtides paiknevat põhjavett.

Perekonnad, kelle majapidamised pole ühisveevärgiga liitunud, seisavad pahatihti silmitsi roostese ja ebameeldivalt lõhnava joogiveega, sest nende vesi ei ole läbinud veepuhastuse etappe ning seetõttu ei vasta vee kvaliteet ka nõuetele. Peamiselt valmistab selline probleem peavalu just maapiirkondades elavatele inimestele.

Kuigi selline vesi ei ohusta otseselt kellegi tervist, tekib õhuga kokku puutudes joogivette pruunikas sade, mis põhjustab palju pahandust: ummistab ning rikub kodumasinaid, määrib valge pesu oranžikas-kollaseks ning garanteerib uue värvitooni ka blondidele juustele. Ebameeldiv lõhn soojale veele tekib tänu kuumaveeboileritele, milles rauasade saab settida ning kasvama hakata.

Miridoni müügiinsener Alo Libek selgitas: „ Joogivee kvaliteet ei tulene ainult põhjavee kvaliteedist, vaid oluline on ka kaevude olukord. On ilmselge, et poolamortiseerunud puurkaevudest või siis vanadest salvkaevudest, kus pinnavesi immitseb kaevu, pole võimalik kvaliteetset joogivett saada.“

Miridonis ei imestata, et iga-aastane Hajaasustuse programm, mille raames on võimalik riigi ja kohaliku omavalitsuse toel rajada uus veesüsteem, maal elavate inimeste seas nii populaarne on. Ühtlasi soovitakse tähelepanu pöörata ka sellele, et koduse veevärgi planeerimisel on mõistlik koheselt mõelda ka veepuhastusseadmete soetamisele.

Miridon OÜ, kes tegeleb joogi- ja tarbevee puhastusseadmete müügi, paigalduse ja hooldusega ning läheneb iga kliendi probleemile personaalselt, pakub nii väike- kui ka suurtarbijatele kaasaegseid ning kvaliteetseid lahendusi. Raua eemaldamiseks on olemas Miridonil erinevate filtermaterjalidega seadmed, millega eemaldatakse veest rooste, hägusus, mõõdukas koguses ebameeldiv mädamuna lõhn ning mangaan, mis sadenedes jätab pindadele musta ja kleepuva olluse.

Kuidas valida sobiv veepuhastusseade?

Veepuhastusseadme valik sõltub mitmest asjaolust: esiteks, kui suur on majapidamises veetarbimine ning teiseks, millised on joogivee näitajad. „Veepuhastamine on nagu arstil käik – kõigepealt analüüsid ja siis ravi. Ning seetõttu tuleb sobiva veepuhastusseadme valikul alustada veeproovi võtmisest,“ täpsustas Alo Libek.

„Tarbimise ja analüüsi vastuse põhjal saame pakkuda oma klientidele sobivaid filtreid,“ rääkis Miridoni müügiinsener. „Kui tegemist on pelgalt rauarikka ehk rahvakeeli roostese veega, saame pakkuda üht veepuhastusseadet, aga kui joogivesi on lisaks liigsele rauasisaldusele ka kare, tekitades katlakivi, saame pakkuda hoopis teistsugust lahendust.“

„Paljude jaoks tundub joogivee kvaliteet ületamatu probleemina, kuid tegelikult piisab kvaliteetse vee saamiseks tihti õigete veepuhastusseadmete valikust,“ lisas Alo.

Sobiva filtersüsteemi leidmisel nõustab klienti Miridoni müügipersonal ning paigaldamisel on abiks ettevõtte paigaldusmeeskond.

+372 5044598
miridon@miridon.ee

www.miridon.ee

Et argitoimetused ei piiraks meie klientide lõbustusi ning jaanilaual oleks rohkesti sööki-jooki, kingib Miridon kõikidele eraklientidele veepuhastusseadme järgmise hooldusteenuse -20% soodsamalt.

Et soodustust saada, esita tellimus perioodil 06.-26.06.2022 ning kasuta sooduskoodi: JAANITULI

Tellimussoov ja sooduskood edasta:
📧 miridon@miridon.ee
🌐 www.miridon.ee
☎+372 5066 775

Seadme hooldus ei pea aset leidma vahemikus 06.-26.06.2022, kuid on oluline jälgida, et tellimus saaks sel perioodil meile edastatud.

Kaasaegne piimatootmine ei meenuta enam millegi poolest kunagist talulauta, kus lehma lüpsti käsitsi ja piima jahutati kaevus, vaid tegemist on kõrgtehnoloogilise ettevõttega, mille edukas majandamine sõltub väga paljudest erinevatest komponentidest, sealhulgas ka kvaliteetsest veest.

Tartumaal Roiul asuv piimafarm Männiku Piim on üks neist kaasaegsetest piimafarmidest, kus majandavad lüpsirobotid, farmi köetakse piimajahuti jääksoojusega, osa elektrit toodetakse päikesepaneelidega ning kus loomade tervist jälgib automaatne analüüsisüsteem. Piimafarmi 360 lüpsilehma ja 300 noorlooma eest hoolitseb vaid 7 inimest.

Männiku Piima lehmade keskmine väljalüps on 12 850 liitrit lehma kohta aastas ning selle näitajaga ollakse Eesti esikümnes. Arvestades aga, et Eesti on piimatoodangu poolest lehma kohta maailma absoluutses tipus, võib julgelt öelda, et tegemist on maailmatasemel piimafarmiga.

Männiku Piima edu taga on ettevõte juht Avo Samarüütel, kes koos kompanjonidega hakkas ligi kolmkümmend aastat tagasi Kuuste sovhoosi suurfarmist arendama kaasaegset piimafarmi. See on õnnestunud ja Avo Samarüütlil endal on ette näidata 2010. aasta parima piimakarjakasvataja, 2011. aasta parima põllumehe ja 2018. aasta parima põllumajandusjuhi tiitel.

Kuid Männiku Piim pole mitte ainult piimafarm, ettevõte majandab ka 1300 hektarit põllumaad, kasvatades teravilja, rapsi ja söödakultuure ning talvel, mil põllutöödega on paus, tegeletakse hangete alusel teehooldusega. Põllumajandusettevõtte efektiivsust näitab tõik, et koos laudas töötavate inimestega töötab ettevõttes 14 inimest.

Esimene DeLavali lüpsirobot Eestis

Männiku Piima näol on tegemist ka esimese farmiga Eestis, kus võeti 2007. aastal kasutusele DeLavali robotlüpsisüsteem VMS. Avo Samarüütli meenutuse kohaselt oli farmil projekt uue lüpsiplatsi ehitamiseks, kuid pärast Taani robotlauda külastamist tehti kardinaalne meelemuutus ja rajati hoopis robotlaut.

Kuid farmi edu taga pole mitte ainult targad lüpsirobotid, vaid kasumliku piimatootmise eduvalemis on veel mitmeid komponente, nagu näiteks tõuaretus, loomade õigeaegne tiinestumine, heaolu ning korralik sööt. Avo Samarüütel tõmbas paralleele tünniga – piisab sellest, et tünni üks laudadest on teisest lühem, kui kogu tünn jookseb tühjaks ning kogu töö ja vaev läheb tühja.

Nii näiteks aitab Männiku Piimas õigeaegset inda avastada analüüsisüsteem Herd Navigator, mis kergendab oluliselt ettevõtte loomakasvatusjuhi tööd ja tiinust ei pea enam käsitsi kontrollima ning tänu sellele on farmis poegimisvahemik 385 päeva. Lisaks aitab süsteem üles leida ketoosi või mastiidiga haiged loomad. „Herd Navigator maksis küll 80 000 eurot ja see oli väga suur raha, kuid nüüd võib kindlalt öelda, et see süsteem on ennast täiesti ära tasunud,“ rääkis ta.

Eduvalemi veel üks komponent – kvaliteetne vesi

Siin tuleb mängu veel üks eduvalemi komponent – kvaliteetne vesi. Farmi varustab enda puurkaev ja igapäevaselt tarbitav veehulk farmis on muljetavaldav: ainuüksi üks lehm tarbib 50-60 liitri suuruse päevase piimatoodangu juures 200 liitrit vett päevas ja ühtekokku kulub farmil päevas 60 kantmeetrit vett.

Farmi puurkaevust tulev vesi on kvaliteetne ja kontrollitud, kuid Tartumaale omaselt lubjarikas ja siin on abiks Miridoni veepuhastusseadmed. Kogu farmi vesi veepuhastusseadmeid ei läbi, kuid vesi, mida kasutatakse piimatankide, lüpsirobotite ning analüüsisüsteemi Herd Navigator puhastamiseks, läbib Miridoni veepuhastusseadmed.

„Herd Navigatoris ei saa me puhastamata vett üldse kasutada, sest süsteemis on osad voolikud kõigest juuksekarva jämedused ning kaltsiumirikas vesi rikuks kalli seadme,“ rääkis Samarüütel.

Kuid ka see pole veel kõik. Männiku Piimas on ka DeLavali uue põlvkonna lüpsirobotid V300 ja  V310, mis laserkiirte asemel kasutavad 3D kaameraid ning kaltsiumirikas vesi muudab kaameraklaasi triibuliseks. „Kaamera on aga roboti silmadeks ja piltlikult öeldes tuli lubjarikka vee tõttu nendele silmadele kae,“ muigas ka.

Seetõttu on Männiku Piim kasutanud juba piki aastaid Miridoni teenuseid, sest ettevõttes teatakse, et isegi kui eduvalemis ei tööta üks väike komponent, ei saavutata ka oodatud lõpptulemust.

Fotol: Avo Samarüütel. Analüüsisüsteem Herd Navigator.